neljapäev, 31. märts 2016

Oma keha vastuvõtmine

Missugune on sinu suhe oma kehaga? On see rahulolev, rahulolematu, armastav, etteheitev, ükskõikne või midagi muud? Oma kehaga oled sa koos elu lõpuni, ükskõik, kas ta sulle meeldib või mitte. On mõndagi, mida saad oma keha heaks ära teha, et seda muuta selliseks, nagu tahaksid, aga on asju, mida sa keha juures muuta ei saa. Selline keha on sulle lihtsalt kaasa antud. Mis tunne see võiks olla - võtta oma keha armastuse ja tänuga vastu täpselt sellisena, nagu ta on - kõigega, tunda ja näha oma keha ilu ja imelisust iga päev?

Oled sa vahel mõelnud, miks sinu keha ei ole selline, nagu mõnel teisel ja kui see või teine asi oleks teisiti, siis saaksid oma keha armastada? Tegelikult pole absoluutselt vahet, missugune sinu keha on, olgu ta terve, haige, mis iganes kuju ja vormiga, kas see sulle meeldib või mitte. See, missugune on sinu keha praegu, ei takista sind kuidagi teda vastuvõtmast ja armastamast. Võib-olla oled sa kohanud kedagi, kellel on sinu meelest ideaalne keha (mida iganes see sinu jaoks tähendab), võib-olla see inimene tunneb uhkust oma keha üle. Äkki tunned sinagi uhkust oma keha üle või mõne osa üle sellest. Üks asi on tunda uhkust ja rahulolu oma keha üle, aga hoopis teine seda armastuses hoida ja üleni tänuga vastu võtta nii, nagu ta on, ka neid osi, millega oled rahulolematu. Aga äkki oled kohanud kedagi neist harvadest inimestest, kes juba armastavad oma keha täpselt sellisena, nagu see on. Kui nii, siis oled võib-olla märganud, et pole üldse vahet, missugune nende inimeste keha on. See ei pruugi olla terve või ühiskondlikus mõistes kaunis ja ometi kiirgab kogu see ilu, mida inimene oma kehas sügavalt tajub, väljapoole. Nii võid sinagi tajuda selle inimese keha väga kaunina, lihtsalt seetõttu, et see on tema poolt armastuses hoitud.

Kui see teema sind puudutab ja sa tahaksid oma keha täielikult vastu võtta ja armastuses hoida, tasapisi seda õppida, siis allpool on üks võimalus, kuidas seda teha. Parim viis keha armastada on läbi puudutuse. Sa võid oma kehale öelda, et sa armastad teda ja ta meeldib sulle või mida iganes muud. Aga keha vajab puudutust. See ei pea üldse olema mõne teise sulle kalli inimese puudutus. Sinu keha vajab sinu enda puudutust. Sa saad oma kehale puudutuse kaudu armastust anda ka siis, kui ta sulle üldse ei meeldi või mingil põhjusel millegagi keha juures rahulolematu oled. Sa ei pea tundma grammigi armastust oma keha vastu, kui seda puudutad. Armastusetunne areneb iseenesest tasapisi. 

Tähtis on ainult üks - puuduta oma keha täiesti kohal olles. Hoia kogu tähelepanu sellel kohal, mida puudutad, oma käel ja taju kõike, mida tajud. Kui mõtted ja hinnangud tulevad pähe, siis too tähelepanu jälle puudutusele. Mõttevaba ja täielikult kohal olles tehtud puudutus on armastuseväljendus, ka juhul, kui su südames oma keha vastu veel armastust ei ole. Täiesti pühendunult ja lihtsalt tajudes puudutamine on vastuvõtmine. Kui sa näiteks silitad õrnalt oma kätt ja hoiad kogu tähelepanu puudutusel, siis samal ajal justkui võtad oma kätt vastu, ühegi hinnanguta. Katseta, mis tunne see on. Mis tunne on võtta oma keha vastu puudutuse kaudu.

Kui sa proovid ja sul on ikkagi raske või vastumeelne niimoodi oma keha puudutada, näiteks tulevad pähe mingid hinnangud ja etteheited, siis võid kujutada ette, et teeksid nagu pai kellelegi väga kallile. Hoia südames seda tunnet, nagu sa tunned, kui puudutad kedagi, kes on sulle väga kallis ja tee nüüd endale selle tundega pai. Võid ka naeratada sellele kehaosale, mida parasjagu puudutad. Võib-olla sa tunned, et ta naerataks justkui vastu - lõpuks ometi võib ta lihtsalt olla selline, nagu ta on. Täielikult keskendudes puudutades võid saada kehalt ka mõne sõnumi. Näiteks tajuda, miks ta on kuskilt valus või pinges, mida ta vajab, et ennast hästi tunda. Võid tajuda, mida see kehaosa on pidanud läbi tegema. Puuduta näiteks oma õlgu ja taju, mida sa tunned. Kuidas õlad ennast tunnevad? Kogu koorem on nende kanda. See võib olla tohutu kergendus, kui neile lihtsalt korraks pai teha.

Millal oma keha puudutada ja kust võtta selleks aega? Tegelikult sa puudutad oma keha ju nagunii iga päev: dušši all käies, kuivatades, juukseid kammides, kreemitades, habet ajades, riidesse pannes jne. Nüüd võid proovida neid puudutusi teadlikult teha, hoida kogu tähelepanu puudutusel. Kui sa aga tunned, et mõni kehaosa vajab erilist tähelepanu, hoolt, tervendamist või vastuvõtmist, tahaksid suuta oma keha üleni armastada, siis võid vahetevahel või iga päev võtta aega, et seda näiteks mõne puhta rafineerimata õliga paitada.

Keha võib olla sinu suurimaks õpetajaks. Kui sul on mingeid terviseprobleeme või kehalisi vaevusi, siis tõenäoliselt nii ongi. Sellepärast ei tasu keha peale pahane olla. See on lihtsalt kanal, mis sunnib sind midagi muutma, ära õppima, teisiti tegema. Paljutki võib elus eirata, aga kehalist valu või ebamugavustunnet on palju raskem ignoreerida kui näiteks emotsionaalset ebamugavust. Las ta siis õpetab.

Oma keha vastu võttes kaob vajadus anda hinnanguid teiste kehadele. Igaüks on tulnud siia ellu oma kehaga, nii nagu talle on antud. Igaüks annab endast parima, hetke teadmiste ja kogemuste järgi, et oma keha eest hoolitseda ja seda hoida. Pole vaja kellegi kehale hinnangut anda ega hukka mõista. Mitte keegi ei vaja sinu hinnangut, ainult armastust.

Kui keha kohal olles puudutad, võid hakata tajuma tema ilu ja märgata, kuidas su suhtumine oma kehasse tasapisi muutuma hakkab. Kuni selleni välja, et lõpuks tunnedki siiralt - minu armas keha, kõige imelisem keha, mida mulle on antud selles elus armastuses hoida. Aitäh selle eest!

~Nele

neljapäev, 3. märts 2016

Lõdvestumine igapäevaelus

Meie kehadesse tekitavad pingeid meelemustrid - sissetallatud harjumuspärased ja alateadlikud mõtterajad, mida ise märgatagi ei pruugi. Kui sul on peas muremõte või sees hirm, siis tõmbub keha pingesse ja hoiab seda pingeasendit. Nii võivad muremõtetest tekkida kehasse pingesolekumustrid - kehaasendid, mis tekivad justkui automaatselt ja mida sa tähelegi ei pane. Keha võib niimoodi õppida ennast pinges hoidma ka neil hetkedel, kui sa otseselt muret või hirmu ei tunne, pingeasend tekib harjumusest. Näiteks vaatad rahulikult telekat või sööd laua taga ja järsku avastad, et hoiad oma keha mingil moel pinges. Või sa ei tabagi pinges hoidmise hetke ja lihtsalt avastad korraga, kui palju pingeid on su õlgades, kaelas, seljas, kätes, kõhus või kus iganes mujal.

Lõdvestumine on usaldamine. Meie automaatne teadvustamata mõtlemine toodab päev otsa nii palju hirmu- ja muremõtteid, et see hoiab meid tohutult pinges. Nii raske on usaldada tulevikku, lihtsalt usaldada, et kõik saab mingilgi moel korras ja hästi olema ja me ei pea iga oma eluhetke pärast muretsema, kuidas see välja kukub. Kui sa ei suuda usaldada mõtte kaudu, siis saad õppida usaldama keha kaudu. Sa saad õppida oma keha teadlikult lõdvestama. Kui su keha on üleni lõdvestunud, siis oled automaatselt ka usalduses. Suudad rahulikult ja lõdvestunult oma elu erinevaid sündmusi vastu võtta ja ei muretse nii palju.

Siin on üks lihtne harjutus, mille järjekindlal tegemisel saad õppida tasapisi oma keha teadlikult lõdvestama ja looma oma meelde ja kehasse täiesti uutmoodi, lõdvestumise ja usaldamise mustrit. Kuna see harjutus nõuab fookuse hoidmist kehal ja seega aitab kaasa mõttevaikuse hoidmisele enda peas, siis saad seda kasutada ka meditatiivse praktikana. Eriti võib see sulle sobida juhul, kui sa ei suuda üheski istuvas asendis mediteerida (kui ka nt lihtsalt toolil istudes on kehal kuskilt ebamugav olla) või tavaline hingamise jälgimise meditatsioon tundub hüpliku meele tõttu võimatu ja ärritav.

Leia vaikne aeg ja koht ning heida pikali. Võid olla voodis või kui su alaseljale ei sobi jalad sirgelt olla, siis ole põrandal matil ja toeta jalad põlvest kõverdatuna täisnurkselt (pigem natuke madalamale kui kõrgemale, et kehal oleks mugav olla) toolile või diivanile. Kui kaelal on nii mugavam, säti pea alla ka padi. Kasuta kõiki vahendeid (muusika, tekk, küünlad), mida tunned, et vajad täielikuks lõõgastumiseks. See on sinu hetk. Sellel mõnusal harjutusel on ka üks väike reegel - nimelt selleks mõnekümneks minutiks unusta ära kõik oma mured ja elus toimuv. Lepi endaga kokku, et võid küll pool tunnikest olla nii, et ei mõtle ühegi oma elu asjaolu peale ja iseäranis lubad endal mitte mõelda nende asjade peale, mis tunduvad üliolulised ja justkui vajavad kogu aeg sinu tähelepanu.

Edasi on kaks varianti, kuidas harjutust teha. Üks variant on minna hingama läbi oma erinevate kehaosade ja pinges kohtade. Alustad nt jalalabadest: hoiad tähelepanu jalalabadel ja hingad justkui nende kaudu rahulikult sisse ja välja. Kui tahad, siis mitu korda. Sealt liigud edasi ülespoole ja hingad läbi kogu keha või just need kohad, mis on eriti pinges. Joogaõpetus ütleb, et seal kus on sinu tähelepanu, on sinu eluenergia. Enamasti on meie energia peas, mõtlemises. Nüüd saad teadliku hingamise kaudu liigutada energia oma kehas just täpselt sinna, kuhu vajad. Läbi pinges koha hingates võid tajuda, kuidas see muutub soojaks, suriseb või miski hakkab seal sees nagu liikuma - energia hakkab liikuma ja pinge või isegi valu saab vabaneda. Ja selleks piisab ainult hingamisest läbi selle koha. Kui mõte tuleb vahele, siis too lihtsalt leebelt tähelepanu sellele kehaosale tagasi, kus pooleli jäi. Mõttevaikus ja rahulik hingamine aitavad ka lõdvestumisele kaasa. Kui teed seda harjutust samal ajal mõtteid mõlgutades, siis tõenäoliselt sa lõdvestumist ei koge.

Kui sa ei saa päris täpselt aru, kuidas läbi teatud kehaosa hingata (et mis mõttes ma hingan läbi jalalaba, kui tegelikult hingan ju ikka läbi nina) ja see segab harjutuse tegemist, siis võid katsetada ka nii, et lihtsalt hoiad kogu oma tähelepanu sellel punktil kehas, mida soovid lõdvestada ja samal ajal kui hoiad fookust seal, hingad rahulikult sisse ja välja. Võib juhtuda, et sinu hingamine on alguses pealiskaudne ja lühike ning see võib sind segada. Kui nii on, siis saad harjutuse tegemist alustada järgnevalt. Kui oled pikali heitnud, kuula paar minutit oma hingamist - taju, kuidas sissehingates kerkib rinnak ja väljahingates vajub kõht allapoole. Kuula niimoodi nt 6 hingamist. Kui sul on raske tähelepanu hoida, siis aseta üks käsi rinnakule ja teine alakõhule. Siis liigu edasi kehaosadest läbihingamise juurde. Kui ka läbi kehaosade hingates tunned vahepeal, et hingamine on ebamugavalt lühike, siis saad jälle korraks kõhtu ja rinnakut kuulama minna. Tähtis on kogu harjutuse ajal hingata vabalt, mitte survestada oma hingamist pikemaks. Seda pole vajagi, sest hingamine muutub pikemaks ja sügavamaks pelgalt sellest, kui teda lihtsalt jälgid ja kuulad. Kui harjutust teed, siis katsu teadlikult lõdvaks lasta kogu oma keha, vaata, ega kuskil (nt kaelas või näolihastes) ei ole pinget, kui sa hingad.

Teine variant on minna lõdvestuma nii, et sissehingates pingutad korra vastavat lihast (nt paned käe rusikasse või pingutad säärelihast) ja välja hingates lõdvestad täielikult. Ja taaskord niimoodi kogu keha läbi käia. Selle variandi miinuseks on see, et kõiki kehapunkte sa ei saa pingutada (no katsu nt oma põlveõndlaid või kõrvu pingutada :)). Aga energia võib olla kinni jäänud just sellistes kohtades, mida ei saa pingutada, et siis lõdvestada. Aga juhul kui sulle mingil põhjusel ei sobi kehaosadest läbi hingata, siis saad seda varianti võimaluste piires katsetada. Mõlema variandi puhul on oluline, et sul on mugav ja hea olla. Kui hingamises või kehas on mingilgi moel ebamugav või tunned, et midagi ei sobi, siis jõuga teha pole eriti hea mõte. Kuula oma keha. Keha ütleb sulle, kas see harjutus sobib talle.

Selle harjutuse sooritamine aitab sul lisaks keha ühekordsele lõdvestamisele hakata märkama argitegevustes, millal hoiad keha pinges ja millal on see lõdvestunud. Siis saad ka tegevuses olles oma erinevaid kehaosasid kas kergelt raputades või hingamise kaudu lõdvestada. Pikali täislõdvestust tehes on lihtsam ka muul ajal pinget märgata ja lõdvestada. Aga kui sa ei leia pikaks lõdvestuseks aega, võid võimalikult tihti jooksvalt päeva keskel võtta minuti või kaks, et jalgu-käsi ning ülejäänud kehagi raputada või liigutada viisil, et see saab korraks lõdvestuda. Võid võtta hetke, et hingata läbi nende kohtade, mis on eriti pinges. Kui sulle ei tule meelde, et seda võiks teha, siis üks kaval nipp on panna endale nähtavasse kohta silt "Lõdvestu!" või muu tekstiga. Nii kui silti näed, saad oma kehast teadlikuks ja märkad, mida keha teeb - on ta pinges või mõnusasti lõdvestunud.

Lõdvestumine on üks imeline oskus, mille õppimisele tasub aega pühendada. Kui järjekindlalt harjutad, siis üks hetk võid kogeda, et suudad ka pingelises olukorras lõdvestunuks jääda. Ükskõik, mis elus juhtub, sinu vastuseks sellele võib olla lõdvestumine. Kui su keha on lõdvestunud, on ka mõte pingevaba. Nii võid avastada, et olukorras, kus varem oleksid muretsenud, analüüsinud, planeerinud ja ennast pingesse ajanud ilma et sellest mingit tolku oleks, suudad nüüd hoopis muretult lõdvestuda ja lihtsalt elu vastu võtta nii, nagu elu parasjagu sünnib.

Mõnusat harjutamist ja hingamise teel oma eluenergia juhtimist sinna, kuhu soovid ja vajad! Sinu keha on sulle väga tänulik.

~Nele

kolmapäev, 13. jaanuar 2016

Minevikust lahti laskmine

Elu on lahti laskmine. Kõik läheb tasapisi mööda. Eilne on juba möödas, kohe ka tänane, eelmine minut, sekund, kõik, mis seal toimus, on möödas. Kindel on see, et mitte miski, mida me kogeme, omame või elame, ei jää püsima, vähemalt mitte sellisel kujul, nagu see on praegu. Nii ongi elu lõputu lahti laskmine sellest, mis on ära olnud. Ja see, kui suure rõõmu ja kergusega oma elu elame, kas ja kuidas suudame vastu võtta uusi kogemusi, hetki, inimesi, unistusi, sihte, sõltub sellest, kuivõrd osavad minevikust lahtilaskjad me oleme.

Tavapärane muster on mõlgutada ja analüüsida seda, mis on juba ära toimunud. Näiteks eelmist hetke, päeva või hommikut - mis seal juhtus, kes mida ütles või arvas, mis see nüüd kõik tähendab jne. Suuremas plaanis on tavapärane muster hoida kinni oma minevikukogemustest - rääkida oma läbielamistest, möödunud rõõmudest ja muredest, kooliajast, lapsepõlvest, vaadata vanu fotosid ja mõelda kõigest sellest, mis on juba ära olnud. 

Tihtipeale jääme kinni ka suhetesse ja inimestesse, mis on meie elus oma aja ära elanud. Kui kaks inimest asuvad suhtlema, olgu see siis armusuhe, sõprussuhe, tööalane suhe või mis iganes muu suhe, siis sellele eelneb mõlemapoolne energeetiline tõmme, mingil põhjusel on vaja suhelda. Ajapikku võib see tõmme muunduda millekski muuks või kaduda hoopis. Siis on vaja osata teisest inimesest lahti lasta ja lubada tal minna. Kõige tihedamini juhtub seda just armusuhetes, et ühelt poolt saab energeetiline tõmme otsa, aeg on edasi liikuda. Kui inimene soovib sinu elust välja liikuda, siis sellele vastu seismine hoiab mõlemat kinni. Imeline oleks, kui kõik paarid võiks kohtuda ja jääda kokku elu lõpuni, aga ometi on ka meie siia ellu kehastunud hingedel oma plaan, oma õppetunnid õppida ja tihti on vaja nende läbimiseks koos olla erinevate inimestega.

Kas on midagi, millest sina hoiad oma minevikus või elus praegu kinni? Mingi minevikukogemus, mida kahetsed või ikka ja jälle meenutad, mõni inimene või suhe? Mõni unistus või plaan, ettekujutus oma elust ja tulevikust? Või kipud lihtsalt igapäevaselt väikseid argiseid äraolnud hetki peas läbi rääkima ja analüüsima? Ka unistused võivad muutuda ja uue kuju võtta. Mõni väga suur unistus võib osutuda ühel hetkel lihtsalt.....oma aja ära elanud unistuseks, mille asemel on juba uus. Meie nägemus oma elust ja tulevikust on mingis mõttes alati piiratud. On nii palju väikseid nüansse ja ootamatuid sekkujaid, mida ei suuda iialgi arvesse võtta. Siis on hea ja kerge, kui suudad ka oma unistustest lahti lasta ja uuesti unistada.

Kuidas aru saada, et sa oled tõesti lahti lasknud? Kui sa enam ei mõtle sellele, mis toimus ja tunned selle osas rahu. Võib olla ka nii, et sa enam ei mõtle või ei märka, et mõtled, aga sinu sees on selle äraolnud asjaga seoses veel kinni tunded, nagu näiteks viha, kahetsus, kurbus, süütunne, häbi või midagi muud. Lahti laskmisel ongi kaks olulist raskuspunkti: mõtted ja tunded. Kui su sees on allasurutud tundeid selle osas, mis sind minevikust veel kinni hoiab, siis sa ei saa ka parima tahtmise juures enne lahti lasta, kui oled lubanud endal nende tunnetega kontakti saada ja neid väljendada. Kui tunned, et vajad praktilist nõuannet, kuidas neid tundeid läbi elada ja vabastada, võid abi saada siitsiit ja siit. Kui tunne on vabastatud, siis selleks, et selle asemele saaks tulla rahu, oleks vaja täielikult andeks anda endale ja kõigiga asjaga seonduvatele, et selline asi toimus. Ja hoida kogu seda kogemust, ennast ja teisi oma südames armastuse ja tänutunde sees. Ai, kui raske see veel on! Aga on võimalik. Ehk aitab sind, kui keskendud oma soovile tervendada kogu see kogemus üleni tingimusteta armastusega. Igaüks, kes asjaga seotud, andis oma parima, las nüüd siis tuleb armastus sinu südamest ja tervendab kõik, mis seal oli.

Mõttega kinni hoidmine väljendub selles, et meie mõte liigub kogu aeg automaatselt minevikku. Kusjuures piisava teadlikkuse puududes ei pruugi me ise märgatagi, et räägime ja mõtleme jälle sellest samast asjast, suhtest, inimesest. Need võivad olla suured läbielamised, mida muudkui peas nämmutame, või lihtsalt hetk tagasi tehtud poeskäik ja seal juhtunu. Vahet polegi, mõlemad hoiavad meid kinni minevikus ja takistavad kõigi oma meeltega tajumast praegust hetke, seda, mis toimub praegu päriselt. Kui tunned, et vajaksid abi oma mõtete jälgimisel, valimisel ja üldise teadlikkuse arendamisel, siis siin ja siin on mõned praktilised võtted selleks.

Selle jaoks, et lahti lasta, on vaja eelkõige teadlikku otsust lahti lasta. Aitab nüüd küll! Tahaks selle koorma maha panna ning elada seda, mis on praegu. Neid elu imesid vastu võtta, mida mulle praegu pakutakse kogeda. Kui tunned, et sinu minevikus on midagi sellist, millest tahaksid lahti lasta, aga ei suuda, siis võib abiks olla kogu südamest tehtud taotlus: ma olen nüüd valmis lahti laskma, palun abi, et seda teha. Vaata, mis võimalused siis avanevad ja kuhu sind juhitakse. Kui sa kohe tõesti ei suuda lahti lasta, siis ole enda vastu leebe ja armastav. Ju siis ei ole veel aeg käes. See võib tähendada, et sul on vaja veel kannatada ja õppida lahti laskmist. Lohutav on see, et isegi kui tundub, et aeg on ammu maha magatud ja midagi viltu läinud, siis tegelikult saabub iga lahendus, vabanemine ja tervenemine ikka just täpselt õigel ajal. Nii nagu suurem plaan on sinu jaoks ette näinud.

Doris Kareva on ühes oma luuletuses kirjutanud:"Mängu ilu on üks: püüda kinni, et lasta lahti." Mingis mõttes võtab see kokku kogu meie elu - kinni püüda see hetk, mis on praegu, üleni kinni püüda, kohal olla ja vastu võtta, et siis täielikult lahti lasta, et siis kinni püüda uus hetk, et siis täielikult lahti lasta ja nii.... Eks see elu üks imeline müstiline hoomamatu mäng ju olegi.

~Nele